Lamineeritud klaas on turvaklaasist parem just purunemishetkel: selle kihid jäävad vahekile tõttu omavahel seotuks, mistõttu klaas ei pudene ohtlikeks kildudeks. Turvaklaas on küll vastupidav, kuid purunedes laguneb see väikesteks tükkideks, mis võivad ikkagi vigastusi põhjustada. Allpool vaatame lähemalt, millistes olukordades lamineeritud klaas paremini sobib, mida see müra ja UV-kiirguse osas pakub ning milliseid standardeid tuleb arvestada.
Kuidas lamineeritud klaas purunemisel käitub?
Lamineeritud klaas purunedes jääb terviklikuks, kuna klaasikihid on ühendatud polümeerkilega, tavaliselt PVB- või EVA-kilega. Kile hoiab katki läinud klaasitükid oma kohal, nii et klaas ei lagune laiali ega pudene ohtlikeks kildudeks. See on lamineeritud klaasi kõige olulisem ohutusomadus võrreldes teiste klaasiliikidega.
Turvaklaas, mida tuntakse ka karastatud klaasina, puruneb täiesti erinevalt. Löögi korral laguneb see väikesteks, suhteliselt ümardatud tükkideks, mis vähendab sügavate lõikehaavade riski. Kuid need tükid pudenevad vabalt laiali ja klaasist tekib kohe läbipääs, mis tähendab, et aken või uks ei täida enam oma kaitsefunktsiooni.
Lamineeritud klaasi puhul säilib konstruktsiooni terviklikkus ka pärast purunemist. Klaasikihid võivad küll praguneda, kuid kilega seotud killud jäävad oma kohale. See omadus on eriti oluline:
- kõrgustest tulenevate kukkumisriskide vältimiseks rõdudel ja kaitetel
- sissemurdmise takistamiseks, kuna katki läinud klaas ei ava kohe teed
- tormide ja plahvatuste korral, kui survelained võivad klaasi lõhkuda
- autoklaaside esiküljel, kus nähtavus peab säilima ka pärast kokkupõrget
Kile paksus ja materjal mõjutavad otseselt seda, kui hästi klaas purunemise järel koos püsib. Paksemad kilekihid tagavad suurema vastupidavuse ja pikema terviklikkuse ka tugevate löökide puhul.
Mis olukorras on lamineeritud klaas parem valik?
Lamineeritud klaas on parem valik kõikjal, kus purunemine võib põhjustada inimohtu, vara kahjustust või turvariski. See hõlmab kõrgustes asuvaid klaaspindu, avalike hoonete fassaade, sissemurdmiskaitsega aknaid ja kõiki rakendusi, kus klaas peab ka pärast purunemist oma kohal püsima.
Ohutus kõrgustes ja avalikes ruumides
Rõdude, galeriide, trepimajade ja klaaskatuste puhul on lamineeritud klaas sisuliselt kohustuslik valik. Kui inimene langeb vastu klaasi või klaas puruneb ootamatult, takistab kile kildude kukkumist alla ja hoiab ava tekkimise ära. Sama loogika kehtib kaupluste, koolide ja spordihallide suuremate klaaspindade puhul, kus inimeste liikumine on tihe.
Turva- ja sissemurdmiskaitse
Sissemurdmiskaitsega akende ja uste puhul annab lamineeritud klaas olulise eelise. Isegi kui klaas lüüakse katki, ei ava see kohe ligipääsu, kuna killud jäävad kile külge kinni. Ründaja peab tegema märkimisväärselt rohkem tööd, et klaasist läbi pääseda, mis annab lisaaega ja suurendab märkamisriski. Turvaklaas seevastu puruneb ühe löögiga täielikult ja avab tee kohe.
Müratõkke- ja UV-kaitse omadused teevad lamineeritud klaasi atraktiivseks ka tänavapoolsete akende, äriruumide ja muuseumide jaoks, kus lisaks ohutusele on oluline ka mugavus ning eksponaatide kaitse. Nende omaduste kohta räägime täpsemalt järgmises osas.
Kas lamineeritud klaas pakub paremat müra- ja UV-kaitset?
Jah, lamineeritud klaas pakub turvaklaasiga võrreldes märkimisväärselt paremat nii müra- kui ka UV-kaitset. Klaasikihtide vahel asuv polümeerikile neelab helilaineid ja filtreerib ultraviolettkiirgust, mida ühtlane karastatud klaasileht ei suuda sama tõhusalt teha.
Mürasummutus
Lamineeritud klaasi mürasummutusomadused tulenevad kile viskoelastsest loomusest. Kile toimib helilainete vastu puhvrina, hajutades vibratsiooni ja vähendades läbikostuva heli hulka. See on eriti märgatav kõrgete sageduste, näiteks liikluse ja lennukimüra puhul. Tänavapoolsete akende vahetamisel lamineeritud klaasi vastu võib ruumis tajutav müratase langeda oluliselt, parandades elukvaliteeti linnakeskkonnas.
UV-kiirguse filtreerimine
Standardne lamineeritud klaas blokeerib suure osa UV-kiirgusest, mis kaitseb nii inimesi kui ka ruumisisustust. Mööbel, vaibad, kunstiteosed ja muud valgustundlikud materjalid pleekivad aja jooksul UV-kiirguse mõjul. Lamineeritud klaas aeglustab seda protsessi märgatavalt, muutes selle sobilikuks muuseumidele, galeriidele ja esinduslikele äripindadele.
Turvaklaas ei paku kumbagi neist lisaeelistest. See on mõeldud eelkõige mehaanilise vastupidavuse tagamiseks, mitte heli ega kiirguse filtreerimiseks. Seega, kui projekti nõuded hõlmavad nii ohutust kui ka akustilist mugavust või UV-kaitset, on lamineeritud klaas selgelt mitmekülgsem lahendus.
Millised standardid ja nõuded lamineeritud klaasile kehtivad?
Lamineeritud klaasile kehtivad Euroopas peamiselt standard EN 14449, mis määratleb lamineeritud klaasi ja lamineeritud turvaklaasi nõuded, ning ehitustoodete määrus, mis nõuab CE-märgistust. Rakenduskoha järgi lisanduvad täiendavad nõuded, näiteks kaitseklaasile, autoklaasidele või plahvatuskaitsele.
Põhistandard EN 14449
Standard EN 14449 on lamineeritud klaasi tootmise ja klassifitseerimise alus Euroopas. See määratleb nõuded klaasi koostisele, kile tüübile, testimismeetoditele ja märgistusele. Standard eristab tavalist lamineeritud klaasi ja lamineeritud turvaklaasi, millel on rangemad nõuded purunemiskäitumise osas. Tootjad peavad tagama, et nende tooted vastavad neile nõuetele ja kannavad nõuetekohast CE-märgistust.
Rakenduskoha erinõuded
Lisaks põhistandardile kehtivad erinevates kasutusolukordades täiendavad nõuded:
- Kaitsepiirded ja rõdud: EN 12600 määratleb klaasi löögikindluse klassid, mida kasutatakse kaitsepiiretes ja kõrgustes asuvatel klaaspindadel.
- Sissemurdmiskaitse: EN 356 klassifitseerib klaasi vastupidavuse mehaanilistele rünnakutele, alates lihtsatest löökidest kuni kirvekaitseni.
- Kuulikaitse: EN 1063 kehtib tulistamiskindla klaasi kohta, mida kasutatakse pankades, vanglates ja muudes kõrge turvatasemega objektides.
- Plahvatuskaitse: EN 13541 reguleerib klaasi käitumist plahvatusrõhu toimel.
- Autoklaaside esiklaas: ECE R43 on rahvusvaheline eeskiri, mis kehtib sõidukite klaasidele.
Eestis kohaldatakse lisaks Euroopa standarditele ka kohalikke ehitusnorme, mis võivad teatud objektide puhul täpsustada, millist klaasiliiki ja millise klassiga toodet kasutada tuleb. Projekteerijad ja ehitajad peavad kontrollima, millised nõuded konkreetsele objektile kehtivad, enne kui klaasitüüp valitakse.
Meie pakume lamineeritud klaasi tootmiseks terviklikke lahendusi, sealhulgas vakuumlamineerimissüsteeme, lamineerimisahjusid ja kvaliteetseid EVA-lamineerimiskilesid, mis võimaldavad toota standarditele vastavat lamineeritud turvaklaasi ilma autoklaaviinvesteeringuta. See teeb lamineeritud klaasi tootmise alustamise kättesaadavaks ka väiksematele klaasitööstuse ettevõtetele, kes soovivad oma tootmist paindlikult arendada.
Lamineeritud klaas on turvaklaasist parem just purunemishetkel: selle kihid jäävad vahekile tõttu omavahel seotuks, mistõttu klaas ei pudene ohtlikeks kildudeks. Turvaklaas on küll vastupidav, kuid purunedes laguneb see väikesteks tükkideks, mis võivad ikkagi vigastusi põhjustada. Allpool vaatame lähemalt, millistes olukordades lamineeritud klaas paremini sobib, mida see müra ja UV-kiirguse osas pakub ning milliseid standardeid tuleb arvestada.
Kuidas lamineeritud klaas purunemisel käitub?
Lamineeritud klaas purunedes jääb terviklikuks, kuna klaasikihid on ühendatud polümeerkilega, tavaliselt PVB- või EVA-kilega. Kile hoiab katki läinud klaasitükid oma kohal, nii et klaas ei lagune laiali ega pudene ohtlikeks kildudeks. See on lamineeritud klaasi kõige olulisem ohutusomadus võrreldes teiste klaasiliikidega.
Turvaklaas, mida tuntakse ka karastatud klaasina, puruneb täiesti erinevalt. Löögi korral laguneb see väikesteks, suhteliselt ümardatud tükkideks, mis vähendab sügavate lõikehaavade riski. Kuid need tükid pudenevad vabalt laiali ja klaasist tekib kohe läbipääs, mis tähendab, et aken või uks ei täida enam oma kaitsefunktsiooni.
Lamineeritud klaasi puhul säilib konstruktsiooni terviklikkus ka pärast purunemist. Klaasikihid võivad küll praguneda, kuid kilega seotud killud jäävad oma kohale. See omadus on eriti oluline:
- kõrgustest tulenevate kukkumisriskide vältimiseks rõdudel ja kaitetel
- sissemurdmise takistamiseks, kuna katki läinud klaas ei ava kohe teed
- tormide ja plahvatuste korral, kui survelained võivad klaasi lõhkuda
- autoklaaside esiküljel, kus nähtavus peab säilima ka pärast kokkupõrget
Kile paksus ja materjal mõjutavad otseselt seda, kui hästi klaas purunemise järel koos püsib. Paksemad kilekihid tagavad suurema vastupidavuse ja pikema terviklikkuse ka tugevate löökide puhul.
Mis olukorras on lamineeritud klaas parem valik?
Lamineeritud klaas on parem valik kõikjal, kus purunemine võib põhjustada inimohtu, vara kahjustust või turvariski. See hõlmab kõrgustes asuvaid klaaspindu, avalike hoonete fassaade, sissemurdmiskaitsega aknaid ja kõiki rakendusi, kus klaas peab ka pärast purunemist oma kohal püsima.
Ohutus kõrgustes ja avalikes ruumides
Rõdude, galeriide, trepimajade ja klaaskatuste puhul on lamineeritud klaas sisuliselt kohustuslik valik. Kui inimene langeb vastu klaasi või klaas puruneb ootamatult, takistab kile kildude kukkumist alla ja hoiab ava tekkimise ära. Sama loogika kehtib kaupluste, koolide ja spordihallide suuremate klaaspindade puhul, kus inimeste liikumine on tihe.
Turva- ja sissemurdmiskaitse
Sissemurdmiskaitsega akende ja uste puhul annab lamineeritud klaas olulise eelise. Isegi kui klaas lüüakse katki, ei ava see kohe ligipääsu, kuna killud jäävad kile külge kinni. Ründaja peab tegema märkimisväärselt rohkem tööd, et klaasist läbi pääseda, mis annab lisaaega ja suurendab märkamisriski. Turvaklaas seevastu puruneb ühe löögiga täielikult ja avab tee kohe.
Müratõkke- ja UV-kaitse omadused teevad lamineeritud klaasi atraktiivseks ka tänavapoolsete akende, äriruumide ja muuseumide jaoks, kus lisaks ohutusele on oluline ka mugavus ning eksponaatide kaitse. Nende omaduste kohta räägime täpsemalt järgmises osas.
Kas lamineeritud klaas pakub paremat müra- ja UV-kaitset?
Jah, lamineeritud klaas pakub turvaklaasiga võrreldes märkimisväärselt paremat nii müra- kui ka UV-kaitset. Klaasikihtide vahel asuv polümeerikile neelab helilaineid ja filtreerib ultraviolettkiirgust, mida ühtlane karastatud klaasileht ei suuda sama tõhusalt teha.
Mürasummutus
Lamineeritud klaasi mürasummutusomadused tulenevad kile viskoelastsest loomusest. Kile toimib helilainete vastu puhvrina, hajutades vibratsiooni ja vähendades läbikostuva heli hulka. See on eriti märgatav kõrgete sageduste, näiteks liikluse ja lennukimüra puhul. Tänavapoolsete akende vahetamisel lamineeritud klaasi vastu võib ruumis tajutav müratase langeda oluliselt, parandades elukvaliteeti linnakeskkonnas.
UV-kiirguse filtreerimine
Standardne lamineeritud klaas blokeerib suure osa UV-kiirgusest, mis kaitseb nii inimesi kui ka ruumisisustust. Mööbel, vaibad, kunstiteosed ja muud valgustundlikud materjalid pleekivad aja jooksul UV-kiirguse mõjul. Lamineeritud klaas aeglustab seda protsessi märgatavalt, muutes selle sobilikuks muuseumidele, galeriidele ja esinduslikele äripindadele.
Turvaklaas ei paku kumbagi neist lisaeelistest. See on mõeldud eelkõige mehaanilise vastupidavuse tagamiseks, mitte heli ega kiirguse filtreerimiseks. Seega, kui projekti nõuded hõlmavad nii ohutust kui ka akustilist mugavust või UV-kaitset, on lamineeritud klaas selgelt mitmekülgsem lahendus.
Millised standardid ja nõuded lamineeritud klaasile kehtivad?
Lamineeritud klaasile kehtivad Euroopas peamiselt standard EN 14449, mis määratleb lamineeritud klaasi ja lamineeritud turvaklaasi nõuded, ning ehitustoodete määrus, mis nõuab CE-märgistust. Rakenduskoha järgi lisanduvad täiendavad nõuded, näiteks kaitseklaasile, autoklaasidele või plahvatuskaitsele.
Põhistandard EN 14449
Standard EN 14449 on lamineeritud klaasi tootmise ja klassifitseerimise alus Euroopas. See määratleb nõuded klaasi koostisele, kile tüübile, testimismeetoditele ja märgistusele. Standard eristab tavalist lamineeritud klaasi ja lamineeritud turvaklaasi, millel on rangemad nõuded purunemiskäitumise osas. Tootjad peavad tagama, et nende tooted vastavad neile nõuetele ja kannavad nõuetekohast CE-märgistust.
Rakenduskoha erinõuded
Lisaks põhistandardile kehtivad erinevates kasutusolukordades täiendavad nõuded:
- Kaitsepiirded ja rõdud: EN 12600 määratleb klaasi löögikindluse klassid, mida kasutatakse kaitsepiiretes ja kõrgustes asuvatel klaaspindadel.
- Sissemurdmiskaitse: EN 356 klassifitseerib klaasi vastupidavuse mehaanilistele rünnakutele, alates lihtsatest löökidest kuni kirvekaitseni.
- Kuulikaitse: EN 1063 kehtib tulistamiskindla klaasi kohta, mida kasutatakse pankades, vanglates ja muudes kõrge turvatasemega objektides.
- Plahvatuskaitse: EN 13541 reguleerib klaasi käitumist plahvatusrõhu toimel.
- Autoklaaside esiklaas: ECE R43 on rahvusvaheline eeskiri, mis kehtib sõidukite klaasidele.
Eestis kohaldatakse lisaks Euroopa standarditele ka kohalikke ehitusnorme, mis võivad teatud objektide puhul täpsustada, millist klaasiliiki ja millise klassiga toodet kasutada tuleb. Projekteerijad ja ehitajad peavad kontrollima, millised nõuded konkreetsele objektile kehtivad, enne kui klaasitüüp valitakse.
Meie pakume lamineeritud klaasi tootmiseks terviklikke lahendusi, sealhulgas vakuumlamineerimissüsteeme, lamineerimisahjusid ja kvaliteetseid EVA-lamineerimiskilesid, mis võimaldavad toota standarditele vastavat lamineeritud turvaklaasi ilma autoklaaviinvesteeringuta. See teeb lamineeritud klaasi tootmise alustamise kättesaadavaks ka väiksematele klaasitööstuse ettevõtetele, kes soovivad oma tootmist paindlikult arendada.
Glastech Eesti AS ja Projecta Balti AS ühinesid
Elumatec SBZ-122/75 – uus 5-teljeline CNC-töötlemiskeskus
